Sügise muruniitmine

Kuigi suvi ei kiirusta lahkuma ja hellitab kõiki kuumade päikesekiirtega, tuleks juba hakata mõtlema sügistöödele. Aiamaal, köögiviljapeenral ja isegi oma koduaias on kindlasti palju teha – tuleb hoolitseda köögiviljade ja puuviljade saagi, õitsenud lillede, peenarde ja kasvuhoonete eest.

Kuid kõigi nende tööde keskel ei tohi unustada kodu muru. Selleks, et muru oleks lopsakas, värske ja roheline, ei piisa vaid õigeaegsest niitmisest ja kastmisest, vajalik on ka muu hooldus, näiteks väetamine. Kui ujumisriided tasapisi kapile rändavad ja aias küpsevad mahlakad õunad, on aeg võtta käsile sügishooldustööd murule.

Miks vajab muru väetist?

See on tõesti üsna sageli esitatav küsimus. Paljud arvavad endiselt, et muru on lihtsalt rohi. Miks siis rohtu väetada? Looduslikke niite ju ei väetata. Kuid kunstmuru erineb looduslikust niidust.

Tavapärane kunstmuru koosneb mitmest erinevast rohusordist, mis samal ajal on omavahel sarnased: nad levivad külgedele, moodustades ilusa rohelise vaiba; tavaliselt ei teki neil õisi ega valmi seemneid; nad taluvad niitmist ega kaota oma välimust, ning nende juured paiknevad pinnase pealispinnal. Just nende omaduste poolest erineb muru looduslikust niidust, kus kasvavad erineva kõrgusega taimed, mis koguvad õisi ja valmivad seemneid. Selline taimede mitmekesisus toob kaasa ka juurte erinevuse – mida sügavamad juured, seda sügavamalt pinnasest suudab taim niiskust võtta.

Kahjuks kodumurus olev vähene taimede mitmekesisus tähendab, et murul puuduvad abistavad taimed, mis aitaksid tasakaalustada toitainete sisaldust. Muru ei sisalda mitmeaastaseid sügavate juurtega umbrohte ega ka kaunvilju, mis rikastaksid mulda lämmastikuga. Lisaks niidetakse muru sageli ja madalalt, mistõttu seal puuduvad õied, mis meelitaksid kasulikke putukaid, samuti puudub kõrge rohu varju, mis oleks soodne paljude väikeste loomade jaoks, kes töötlevad mulda ja loovad soodsaid tingimusi taimedele. Seetõttu saab muru vaid pinnase pealmisest kihist niiskust ja toitaineid ning on vajalik hoolitseda, et muld ei jääks toitainete puudusesse.

Millal ja millega murgu väetada?

Muru väetamine sõltub ilmast ja mulla kvaliteedist. Augustis hakkab loodus valmistuma sügiseks, sellest tuleb lähtuda valides murule mõeldud väetist – oluline pole kasvatada võimalikult palju rohelist massi, vaid tugevdada juuri. Seetõttu kasutage sügisel murule kompleksväetisi, mis sisaldavad palju kaaliumi ja fosforit. Selline kompleks tugevdab juurestikku, mis on talveks valmistumisel väga oluline.

Nagu arvatud, on aasta teisel poolel lämmastiku vajadus väike ning kui teie väetistes on lämmastikku, ei soovitata neid kasutada. Erandiks on väetised, mille lämmastikusisaldus on alla 10%. Sellisel juhul võib nendega väetada isegi septembris.

Sügisel (septembris ja oktoobris) vajab muru kõige rohkem kaaliumi. Seetõttu valige julgelt väetised, mis sisaldavad seda toimeainet, mis tugevdab murutaimi ja aitab koguda talveks vajalikke toitaineid. Võite kasutada ka kompleksväetisi kaaliumiga või valida puhta kaaliumsulfaadi. Kui muld pole liivane, püsib puhas kaalium kauem.

Kui märkate, et teie muru „vallutavad“ samblad, ostke dolomiitjahu või lubi. Kui muld on happeline, siis samblike hävitamiseks tuleb sügisel murule puistata dolomiitjahu või lubi (umbes 20 kg/ha). Lubjandus on vajalik, kui mullapH on alla 5,7. Samblikke võib eemaldada ka rauasulfaadiga väetistega, kuid neid tuleks kasutada kevadel, sest sisaldavad palju lämmastikku.

Väetist valides arvestage järgmisi kriteeriume:

• soovitud tulemus (kiirem kasv, dekoratiivne, tihe, kuid aeglaselt kasvav muru);

• väetise koostis;

• väetise toimeaeg;

• granuleeritud osakeste suurus;

• mõju muru tihedusele ja massile;

• ilmastiku mõju konkreetsetele väetistele.

Kuidas murgu väetada?

Kui väetate käsitsi, puistake esimesel korral väetist ristipidi ja teisel korral piki – käsitsi puistates on oht, et väetis ei jaotu ühtlaselt. See tähendab, et seal, kuhu väetist läheb rohkem, kasvab muru lopsakamalt ja värvikamalt, aga puuduvates kohtades jääb see selgelt nõrgemaks. Selle vältimiseks käige murul ristiti ja seejärel kogu ala pikkuses, et vältida nähtavaid väetamata laike.

Käsitsi väetamine sobib ainult väikestele aladele. Kui muru on suur, kulutate käsitsi väetades palju aega ja vaeva ning riskite jätta kohad väetamata. Suurema muru väetamiseks on kõige parem kasutada spetsiaalseid seadmeid – külvureid.